Doxa

Käesolev artikkel on tõlgitud Wikipedia ingliskeelsest versioonist Doxa.

Doxa (Vana-Kreeka keeles δόξα; tegusõnast δοκεῖν dokein, "tunduma", "näima", "mõtlema" ja "nõustuma/heaks kiitma"[1]) on Kreeka sõna, mis tähendab levinud uskumust/tõekspidamist või populaarset arvamust. Kui kreeka retoorikud rakendasid doxa’t argumendi/väite/põhjenduse moodustamise vahendina, ära kasutades levinud arvamusi, siis doxa’ga mõjutasid ja veensid sageli inimesi sofistid, nii et Platon hakkas Ateena demokraatiat hukka mõistma. Sõna "doxa" sai uue tähenduse 3. ja 1. sajandi vahel eKr, kui Septuaginta (heebrea Vana Testamendi kreekakeelne tõlge) tõlkis heebreakeelse sõna כבוד, kavod, tähenduses "au" kui doxa. Seda heebrea pühakirja tõlget kasutas varajane kirik ja seda tsiteerisid sageli Uue Testamendi autorid. Selle doxa uue tähenduse kui "au" mõjud ilmnevad selle sõna üldlevinud kasutamise kaudu läbi Uue Testamendi ja Kreeka õigeusu kiriku jumalateenistustel, kus Jumala ülistamist tõelisel teenistusel nähakse kui tõelist usku. Selles kontekstis peegeldab doxa käitumist või praktikat jumalateenistustel ja kogu kiriku usku, mitte isiklikku arvamust. See on sõna doxa mitmete tähenduste ühendamine, mis kajastub ortodoksia[2] ja heterodoksia tänapäevastes terminites[3][4]. Seda semantilist segunemist on näha ka venekeelses sõnas слава (slava), mis tähendab kuulsust/au, kuid kasutatakse usu tähenduses näiteks sellises sõnas nagu православие (pravoslavie), mis tähendab ortodokssust või sõna otseses mõttes õigeusku.

  1. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Dsiro on ilma tekstita.
  2. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega dkpo8 on ilma tekstita.
  3. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega zq53u on ilma tekstita.
  4. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega 09VYe on ilma tekstita.

Developed by StudentB